Teedeehitus ja Peipsi vesikonna süvendustööd
Istutatud sai õige mitu puud, seminaril arutatud Peipsi kalandust ja koos vabariigi presidendi Arnold Rüütliga aetud Peipsi tuuril ka neljasilmajuttu. Jah, Peipsi kant areneb. Käimas on vilgas teedeehitus. Kõik me teame, et Jõhvi, Tartu, Valga maantee rekonstrueeritakse täielikult. Sellest saab Eestimaa lausa kõige kaasaegsem maantee. Tähtis on, et ka Mustvee ümbersõit on saamas mustkatte. Ja see pole veel kõik. Jõhvi –Valga maantee vana asfalti freesitud purust, saavad uue katte mitmedki väiksemad teejupid alevites ja kohtades, kus seda kõige rohkem vaja on. Umbes 10 kilomeetri ulatuses Jõgevamaal ja sama palju Tartumaal, ütles majandusminister. Aga samuti on Peipsi järvele sadama ehitamine tõsiselt käsile võetud ja investorite huvi aina kasvab. Ja kui sadam juba valmis, hakkab ka kaubavahetus ja paljuräägitud turism arenema, tulevad uued töökohad. Täna enam pole mõtet rääkida vaid Mustvee arengust. Rääkida tuleb Peipsi sadamatest. Ka Kasepää kalasadama ehitamisest ja Mustvee reisisadama rajamisest. Kaubakaist Omedus, aga miks mitte ka jahisadamast. Rääkida tuleb Avinurmest, Lohusuust ja Tormast Kallasteni välja ja sealt edasigi.
Muidugi on kõik raha taga kinni, aga palju on ka ära tehtud. Phare EBI programmist on juba tänaseks palju abi olnud. Järgmisest aastast läheb lahti kogu Peipsi vesikonna – sadamad, jõesuudmed jne süvendamine ja uute navigatsiooniseadmete paigaldamine. Hea seisab selle eest Majandusministeeriumi Veeteede Amet ja Euroopast saadakse selleks kümned miljonid abiraha juba järgmiseks aastaks.
Mõne kuu eest valijatega kohtumisel tõi üks vanapaar mulle suure kotitäie imeilusaid õunu. Saime jutusoone peale ja nad panid mulle südamele, et Peipsi ranniku inimese tulevik ja püsimajäämine oleneb eelkõige sellest, kas me suudame kunagi taastada kaubavahetuse Venemaaga, et võimaldada kurke, tomateid, kapsaid ja sibulaid ükskord jälle ka piiri taha turustada või jääbki see vaid nostalgiliseks unistuseks. Tänaseks on esimene samm tehtud. Majandusminister Edgar Savisaare kutsel külastas meid hiljuti Venemaa transpordiminister Igor Levitin. Allkirjastatud sai leping, et uue silla asukoha leidmiseks tehakse edaspidi koostööd. Aga mugavam ja kiirem piiriületus ongi ju põhiküsimus. Ajakirjandus ei tahtnud tol korral sellest positiivsest sammust palju rääkida. Muidugi ei lähe kõik nii lihtsalt, aga strateegiline samm on astutud. 8. septembril külastab Tartut Pihkva kubermangu kuberner. Teemaks, mõistagi, laevaliikluse käimapanek. Aga kui turist on kord juba Peipsi peale toodud, siis on lihtne teda ka kogu Peipsi rannaelu romantikaga tutvuma tuua.
Võnnu-Rasina-Meeksi tee oli südameasi
2003 aastal enne Riigikogu valimisi juhtusin Mehikoorma sadamasse. Mehed tundsid mind „Knopka” saatest ära ja ütlesid, et Te kange naine, tehke ometi Mehikoormasse asfalttee. Et kõik olevat küll korduvalt lubadusi andnud, aga asja pole saanud. Mina ei julenud lubada, küll jätsin aga meelde. Ja kui võimuliit vahetus ja majandusministri tooli sai Savisaar, võtsin asja tõsiselt ette. Ega see lihtne ei olnud. Paljud teed vajavad korrastamist. Kõik tahavad. Aga läks hästi. Mina nimetan seda toredaks jõulukingiks. Täna on aga rõõm tõdeda, et teeehitus käib juba varakevadest peale ja mõne nädala pärast läheb lindilõikamiseks. Võnnu, Rasina, Meeksi tee 17 kilomeetri ulatuses on saanud täiesti uue välimuse. Tunnen selle üle tõesti uhkust, sest saan inimestele öelda, et ära tegime. Nii kild killu haaval me seda vahvat kanti arendame. Aga Peipsi kant on eriti oluline ja vajab arendamist. Ütlesin seda ka mõne päeva eest Kasepää kalafestivalil välja, et Peipsi ja Peipsiäärne rahvas on teistsugused, erilised. Inimesed on rõõmsameelsed ja südamlikud. Arvan, et ma ei liialdanud öeldes, et just Peipsist võib saada see kaua ja paljuotsitud Eesti Nokia - turismi, rannaelu ja kaubanduse mootor. Muidugi tuleb siia palju raha ja tööd sisse panna, aga nii kaunist, suurt ja unikaalse asukohaga järve leidub maailmas vähe. Ja et tegemist on ka Euroopa Liidu piiriga, on investeeringuid loota igal juhul. Arnold Rüütel ütles, et võtmeküsimus on Peipsi puhastamine. Ja siia on Euroopa toetust ja abi vaja. Ega välismaa turist praegusest sogasest veest hooli. Peipsi oli sel päeval paksult ka veel sinivetikaid täis. Kahjuks toob see kaasa kalade masshukkumise. Aga kui vesi saab puhtaks, tulevad kaladki tagasi. Muidugi, tuleb meil kalavarude kasutamist ja taastamist Vene poolega koos ajada, sest kalad ei tunne ju riigipiire. Piiriülest tähelepanu vajab ka ühiste põhjaveekihtide kasutamine Peipsi järvest põhja pool. Praegu on rannarahvas näruses olukorras. Elu aeg harjutud kala püüdma ja sellest ära elama, nüüd korraga ära veele ligi minegi. Püügikvoode on vähendatud ja eluõigus antud põhiliselt suurfirmadele. Lihtkalur saab vaid oma tööjõudu müüa ja oma teenust pakkuda. Aga vahepealsed äärmusparempoolsed valitsused on kalanduse kui majandusharu lõhkunud. Mõistlik koostöö Venemaaga asendus pimeda vihaga.
Mina olen optimistlik. Täna, veel enam aga homme, vajab Peipsi regioon aina rohkem töökäsi. Ja uskuge mind, ükskord tuleb see aeg kui Peipsist saab Eestimaa pärl. Mina teen selleks kõik endastoleneva. Just Peipsist saab eesti Nokia.
tagasi |
