Jõgevamaal toimus kalandus nädal

Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu korraldusel ja koostöös Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna Jõgeva keskusega toimus

5. - 11. augustini Jõgevamaal kalandusnädal. Kalandusnädal teavitas, et kalandus on Jõgevamaale oluline.

Kalandusnädal avati Kuremaa järve ääres Udu talus

Udu talu peremees Mati Kärmas on kutseline kalur, kuid suurema osa talu sissetulekust moodustab puhkemajandus. Talu puhkemajanduse oluliseks osaks on erinevad harrastuskalapüügiga seonduvad teenused. Kalandusnädala avas Jõgeva maavanem Aivar Kokk, kes kinkis talule lipu. Nädala avamisel viibis ka keskkonnaminister Villu Reiljan, kelle korraldajad olid kutsunud kui Vooremaa ühe kirglikuma harrastuskalastaja. Pidulikkust lisas seegi, et talupere võttis külalisi vastu rahvariietes. Jõgevamaale istutatakse tänavu maavanema eestvedamisel mände. Sedagi üritust jääb Kuremaa järve ääres meenutama mägimänd. Nädala avamisel räägiti palju väikejärvede kalanduse korraldamisest ning kuulati kalurite muresid.

Üritusi toimus nii lastele kui kutselistele kaluritele

Jõgeva metsaseltsi korraldusel toimusid kooliõpilaste maakondlikud meistrivõitlused õngitsemises. Seekordne maakonnameister Siim Pärtelpoeg püüdis Saare järvest kahe tunniga 24 kala. Teiseks jäi 22 kalaga eelmise aasta meister Keijo Siimer. Kolmanda koha sai aga Siimu õde Triin Pärtelpoeg, kes püüdis 14 kala. Saagita jäid vaid 3 püüdjat. Võistlusi aitasid seekordki läbi viia Eesti Kalaspordi Liit ja klubi „Harpoon”. Võistluste peakohtunik Endrik Tõnsberg ja Hanno Kask rääkisid lastele harrastuskalapüügist kui hobist. See oli tore pereüritus. Ühiselt leiti, et niisuguseid lastele mõeldud looduses viibimise üritusi võiks olla rohkem.

Saadjärve ääres toimusid Eesti meistrivõitlused sisevete allveekalapüügis, mille võitis ülekaalukalt Jõgevamaalt pärit Ilmar Kaasik.

Saare Mõisa Arendajate Seltsi ürdiaias toimus ümarlaud „Vooremaa kalanduse tegevuskava 2006- 2010”, millest võtsid osa vallavanemad ja volikogude esindajad, Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja ja kalanduse spetsialist, Võrtsjärje Limnoloogiakeskuse juhataja, Palamuse Turismiinfkeskuse esindaja ning kalurid. Töögrupi poolt oli läbi SWOT analüüs iga järve kutselisele kui harrastuskalapüügile. Arutelu käigus toodi välja järved, kus tuleks eelisarendada puhkemajandust ja kus kutselist kalapüüki. Palju vaieldi selle üle, kas võrk on harrastuskalapüügivahend või mitte. Ühiselt leiti, et Vooremaa elanikele ei ole kalapüük olnud ja ei ole ka praegu elulaadi osa. Praegune korralduse ei eelista harrastusvõrguga püügil järveäärset elanikku. Osavõtjad tegid mitmeid ettepanekuid harrastusvõrguga püügi ümberkorraldamiseks. Tegevuskava koostav töögrupp analüüsib need läbi ja edastab keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnale.

Tegevuskava koostamisel on olnud initsiaatoriteks kalurid ja järveäärsed puhkemajanduse arendajad. Nad on teinud olulisi kulutusi püügivahenditesse, paatidesse ja puhkemajanduslikesse rajatistesse. Räägitakse järvede kalavaru rentimisest. Millised võimalused avanevad neile tulevikus, tekitab erinevaid küsimusi. Nagu lubas töögrupi esindaja ja projektijuht Urmas Pirk, arvestatakse tegevuskava koostamisel kõiki asjalikke ettepanekuid . Tegevuskava ei ole mingi seadusjärgne dokument, vaid ühiskondlik kokkulepe erinevate huvigruppide vahel. Dokument arutatakse läbi Vooremaa omavalitsuste volikogudes ja see lisab dokumendile tugevust. Tegevuskava koostamist toetab Balti –Ameerika Partnerlusprogramm eestkoste projektina.

Kalandusnädalal korraldatati kaks kutseliste kalurite õppepäeva ja tehti vabatahtlikku tööd järvede rannaalade korrastamisels. Valdavalt koristati puhkajate poolt mahajäetud olmeprahti, kuid tasandati juurdepääsuteid, korrastati puhkeplatse jne.

Kalandusnädalal ilmus ajalehe „Vooremaa” vahel kalandusleht ning valmis poster

„Õngele ja puhkama Vooreamaa järvedele”.

Kalandusnädal lõppes Kalevipoja Kala- ja veefestivaliga

Festvali raames toimus seminar „Peipsi kalandus täna ja tulevikus”. Seminari avas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel., kes rõhutas vajadust hoida ja kaitsta kalavaru, et eestlase laual oleks kala ka tulevikus. Seminaril rääkisid kalandusstrateegiast 2007-2013 Põllumajandusministeeriumi abiminister Rain Vändre, kalandusega seonduva kaadri õpetamise vajadusest Peipsi ääres Jõgeva maavanem Aivar Kokk , kalavaru olukorrast ja kalapüügikorraldusest Peipsil TÜ mereinstituudi teadur Väino Vaino ning Mustvee ja Omedu sadamatega seonduvast Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse juhataja Toomas Pajula .

Kala- ja Veefestivalil ei nappinud tegelikulikult kala nagu mõneski väljaandes rõhutati. Et niisugusele üritusele värsket kala tuuakse minimaalselt on taotuslik. Päris keeruline on müüjal täita toidukäitlemise nõudeid. Vabaaja üritusel on ostjal keeruline värsket kala söögikõlblikuna hoida. Kalatooteid jätkus aga päeva lõpuni ja müüjad viisid osa neist isegi koju tagasi.

Nagu eelmisel aastal, töötas ka tänavu kalaköök, kus traditsioonilisi, kuid ka oma retsepti järgi valmistatud kalatoite pakkusid Põllumajandusministeeriumi, Jõgeva maavalitsuse, Pala vallavalitsuse jt juhtametnikud.

Kalandusnädal rõhutas kalanduse kui tegevuasala tähtsust Jõgevamaal, aitas parandada kalandusega seotud huvigruppide teadlikkust ja koostööd. Korraldajate tänusõnad kuuluvad Jõgeva maavanemale Aivar Kokkale, kes leidis aega osaleda kalandusnädala avamisel ning on olnud oma meeskonnaga kala- ja veefestivali eestvedajaks.

Peipsi Alamvesikonna kalurite Liidu poolt korraldatud ürituste rahastajateks olid Keskkonnainvesteeringute Keskuse kalanduse programm ning Balti-Aameerika Partnerlusprogramm.

Ene Ilves,

PÕM kalamajandusosakonna peaspetsialist

tagasi