Mis teeb hinge ärevaks, mis sooendab hinge? Kus on headuse ja kurja, Jumalikkuse ja vanakurja vaheline rada? Mis on peamine ja mis teisejärguline? Mis kestab ajutiselt ja mis igavesti? Kes me oleme, kust pärit, miks käime mööda maad, milleks elame?

Kui palju küsimusi esitab endale poeet. Tema, nagu kõik teisedki on külaline selles maailmas. Ta kannab oma risti, elab tavalist elu. Ainult, et vastuseid oma küsimustele otsib ta omamoodi. Ja omamoodi väljendab ta ka suhtumist elunähtustesse, inimestesse, loodusesse. Läbi poeetilise kõnevõime. Ja ei oma tähtsust, on see eesti, vene või mõnes muus keeles, inimene leiab hingemuse nägemuse, muutub leebemaks, heasoovlikumaks, kaunimaks. Poeetiline anne - see on vara. Ja selline üisvara jn Peipsi-äärsetel inimestel olemas.

Poeetiline anne see on rahva vara ning olemes ka koos elavatel Peipsi-äärsetel inimestel - nii eesti - kui vene - rahvusel, keda ülendab siin juba mitte vaid üks sajand. Luulemõtted on pulseerinud neil aladel ikka ja alati.Siit on saanud insperatsiooni kuulsud ja tuntud autorid: Fr. R. Kreutzwald, Nikolai Jazõkov, Jakob ja Juhan Liiv, Anna Haava, Paul Haavaoks ja paljud teisedki suurepärased poeetid. Möödunud sajandide jooksul on nende suurepäraste autorite ridu jäädvustatud isiklikes või kollektiivsetes luulekogudes. Tänapäevalgi ei ole see poeetiline pulss kuhugi kadunud. Luuletusi kirjutavad väga paljud rannaäärsed elanikud Mehikoormast kuni Vask-Narvani sõltumata keelest ja vanusest. Nende seas ei ole küll kuulsaid poeete, kuid siiski palju tõeliselt andekaid, võimekaid ja persrektiivseid autoreid. Neid kõiki ühendab armastus oma ajalooliselt unikaalse kodukandi Peipsi-ääre kultuuri säilitamise vastu.

Nüüd on olemas kogukas materjal Peipsi-äärsete autorite kompaktse luuleraamatu trükkimiseks. Sellega avaneb parem võimalus ning täielikum ettekujutus, saada lugejal neis rannaäärsetel aladel elavate luuletajate loomingust, samuti looduslikult kaunitest kohtadest, inimestest, nende tunnetestja läbielamustest.

Proekti mõte seisneb selles et anda välja "XXI sajandi alguse Peipsi-äärsete luuletajate luulekogumik", kuhu mahuks kõ see, mida võks nimetada meie kaasaegsete Peipsi-äärsete luuletajate väärtuslikemaiks mõtteiks.

Luulekogumiku idee esindab objektiivselt nii kohalike elanike kui ka laia lugejaskonna mitte ükskõikset olemas olevat vajadust selle temaatika avaldamise kohta. Kuulajaskonna huvi "peipsilaste" luuleridade vastu väljendub eredalt loomingulistel kohtumistel kohalike luuletajatega "omaalgatuslikult" trükitud raamatute presentatsioonidel, samuti luulekonkurssidel.

Luulekogu sisu. Peipsi-äärsete autorite looming on valitud konkursi alusel, mis on ajalehes "Peipsirannik/Чудское побережье" nii eesti kui vene autoritele.

Tähtis rõhk luulekogu väljaandmisel ei ilmne ainuüksi kirjanduslik-kultuuriliste, vaid ka integratsiooni toetamisel, sest raamat on eesti- ja venekeelne. Kahekeelselt kujutab ta omapärast mosaiikpilti peipsi-äärset hingest.

Illustratsioonilisteks kujundusteks on samuti valitud kohalike kunstnike ja loominguste inimeste tööd.

Innustajaid niisuguse luulekogu trükkimiseks on olnud mitmetel Peipsi ääres toimunud loomingulistel üritustel.See mõte peaks olema ka "küps", et teda tähele panna ja ka ajalooliselt jäädvustada. Kõikide annetajate nimed, kes aitavad kaasa selle omapärase luulekogu trükile, avaldatakse samuti raamatus.

Fjodor Maspanov, kogumiku korraldaja.

"Peipsirannik/Чудское побережье", 4/2005