Pöördumine
Eesti riigi-, ühiskonna- ja usutegelaste ning poliitikute poole

3. jaanuari õhtul, õigeusu jõulude eel lõhuti Mustvee vennashaual ausamba „Leinav neitsi” juures õigeusu metallrist. Sisuliselt pandi toime kahekordne vandalismiakt: Teises maailmasõjas langenute massihaua mõnitamine ja usklike pühaduse teotamine. See usuteotus ja ebainimlik tegu pani võpatama mitte ainult Mustvee, vaid kogu Eesti elanikud, samuti piiritagusedki inimesed.
Maakonna õiguskaitseorganite operatiiv-jälitustöö tulemusena värsketel kuriteojälgedel leiti selle ennekuulmatu kurjuse toimepanija kiiresti. Kuriteo sooritas alkoholijoobes 18-aastane Mustvee ümbruse elanik.
Mustvee linna elanike jaoks on see paik püha. XIX sajandil oli siin, järve kaldal Pihkva tänaval kalmistu. See eksisteeris kuni eelmise sajandi 50ndate aastate alguseni. Matmised olid siin keelatud alates 1880. aastast, mil kohalike võimude otsusel rajati küla piirest välja uus surnuaed, mis oli mõeldud linna kõigi religioonide esindajatele: luterlastele, vanausulistele, õigeusulistele, ühisusulistele ja judaistidele.
Pärast Teist maailmasõda viidi sellele kalmistule üle 250 linna ümbruses hukkunud sõduri, kelle hulgas oli ka hispaanlane, bask Benito Agirre, jäänused. 1973. aastal paigaldati sinna eesti skulptori Rebase kuju „Leinav neitsi”. Hiljem paigaldasid kohalikud elanikud oma vahenditega kuju jalamile õigeusu metallristi. Alates 1997. aastast on see matmispaik riiklikus kultuurimälestiste registris kui Teises maailmasõjas langenute ühishaud.
See ajalooline koht on püha erinevatest rahvustest ja konfessioonidest inimestele, kuna maetute seas oli õigeusklikke ja vanausulisi, luterlasi ja katoliiklasi, judaiste ja musulmane. Kalmistu ja risti teotus on kuritegu mitte üksnes inimese, vaid ka Jumala vastu.
Mustvee linna usklikud inimesed mõistavad hukka ülalkirjeldatud kahekordse vandalismiakti, mida ei saa õigustada mitte mingid pehmendavad asjaolud. Teistele õpetuseks kannab taolise kuriteo toimepannud inimene Eesti Vabariigi seaduste kohaselt karmi karistust. Kuid ta kannab ka terve elu oma hinges selle surnuaial lõhutud risti raskust…
Me pöördume kõigi riigiorganite ja ühiskondlike organisatsioonide, usu- ja poliitikategelaste poole nõudega hukka mõista taolised ilmingud meie ühiskonnas ja tugevdada noorte kasvatuses ususallivuse traditsioone ning austust elavate ja surnute vastu. Demokraatlikus ühiskonnas peavad domineerima tolerantsus ja üldinimlikud väärtused.
Et edaspidi ei pandaks toime inimjäänuste üle mõnitamist, nõuame me Peipsi järve kaldajoone, alates ehitatavast piirivalvekordonist kuni Pihkva 4 asuva kinnistuni, kuulutamist linnapargi looduskaitsealaks ning alatiseks mistahes ehitustegevuse keelamist endise kalmistu territooriumil. Samuti leiame, et õigeusu rist endisel kalmistul kuju „Leinav neitsi” juures peab saama taastatud selle kuriteo toimepanija kulul.

Mustvee Vanausuliste
kogukonna nõukogu,
Mustvee
Peipsirannik nr 1/2007