Tänavu juunikuus toimus Kasepää teenuskeskuses omapärane ja tulevikku suunatud nõupidamine. Omapärane seetõttu, et justnimelt siin, endise vallavanema kabinetis, oli kakskümmend aastat tagasi nõupidamise päevakorras tegelikult seesama punkt: piirkonna arendamine ja muuseumi loomine. Need teemad on tänini aktuaalsed, nüüd aga sisukamad. Nõupidamisel osalenutel on olemas nägemus pikkadeks aastakümneteks erinevatel kultuuri- ja turismiteemadel. Mis nõupidamine see oli, kes ja milleks kohtusid maalilise Peipsi järve kaldal? Kõigest sellest, aga ka Mustvee valla ambitsioonika ja uudse Peipsimaa muuseumiprojekti elluviimisest Tihedal rääkis meile Mustvee valla arendusnõunik Katrin Rajamäe.
„Jaa, seda suvist nõupidamist Kasepääl võib lugeda Peipsimaa muuseumi loomise projekti formaalseks alguseks, – ütles Katrin Rajamäe. – Ehkki tegelikult olid kõikidel osalenutel oma ideed, plaanid, tegevuskava ja nägemus olnudjuba tükk aega varem. Peipsimaa muuseumi loomise algatusrühma liikmed kogunesid neid jagama Kasepääle. Kõik need inimesed on meie piirkonnas hästi tuntud kultuuritegelased“.
Katrin nimetas ära kõik nõupidamisel osalenud: samovaride muuseumi eestvedaja Veronika Kookma (MTÜ Vanausulised); Raja Vabaajakeskuse juhataja ja MTÜ Peipsimaa Vene Kultuuriseltsi juhatuse liige Valentina Jazõkova; Kasepää Rahvamaja juhataja Terje Lill; Kasepää teenuskeskuse juht Julia Guž; Varnja vanausuliste kogukonna esimees Zoja Kutkina; pedagoog ja muuseumieksponaatide annetaja Inna Lamp; Peipsimaa ajaloo asjatundja, ikoonimaalija Pimen Sofronovi biograafia uurija ja ajalehe Peipsirannik toimetaja Fjodor Maspanov ning MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse juhatuse liige, Peipsi järve elu toa arendamisega tegelev Eeva Kirsipuu-Vadi.
„Minu kui Mustvee valla arendusnõuniku roll seisnes kõikide ettepanekute kokkukogumises ja läbitöötamises, et võimalikult täpselt sõnastada meie suurprojekti eesmärk ja ülesanded“, jätkas Katrin Rajamäe. „Arutasime kõiki olemasolevaid võimalusi luua selline unikaalne koht kõigile huvilistele. Nõupidamisel avaldas iga osaline oma ettekujutuse Peipsimaa teemalisest suurimast muuseumist. Seal saavad olema vanausuliste ja samovaride muuseum, Peipsi järve elutuba, väljapanek ikoonimaalija Pimen Sofronovist, Peipsimaa traditsioonilise köögiviljakasvatuse ekspositsioon ning tegutsevad töötoad ikoonimaalimise, Peipsi köögi ja vanade käsitöövõteteomandamiseks. See saab olema mitte ainult kogutud eksponaatide väljapanek, vaid elav, reaalset sidet ajaloo ja tänapäevaga esindav panoraam, kus on võimalik paljut nii vaadata, oma kätega meisterdada kui ka maitsta. Projekti iga osa on omamoodi huvitav ja täieneb pidevalt uue materjaliga. Näiteks, väga põnev saab olema ikoonimaalija Sofronovi ekspositsioon, mille tarbeks on Fjodor Maspanov pikka aega materjali kogunud“.
Muuseas, meenutagem, et tänavu septembris möödus 120 aastat Tiheda külast pärit Pimen Sofronovi sünnist. Selles mõttes on Mustvee vallal vedanud: mitte kusagil Peipsimaal ei ole sellist kohta, millega oleksid seotud korraga kaks maailmanimega ikoonimaalijat – Frolov ja Sofronov. Kui Frolovist teame me tänu sellele, et säilinud on tema tuba (kamber) Raja vanausuliste pühakojas, siis Sofronovist teatakse meist siiski enam mujal– paljudes Euroopa riikides ja Ameerikas. Seega, Sofronovi muuseumi loomise idee tema kodumaal Tihedal on täiesti loogiline: siia pannakse välja talle kuulunud ikoone, kirju, fotosid ja muid meie ajani säilinud esemeid.
Samovaride muuseum on juba küllaltki tuntud ja turistide seas populaarne – samovarid tarbeesemena on olnud meie kultuuri osa. Samuti on paikkonna elu lahutamatu osa Peipsi järv ja selle asukad – sellest räägib ilmekalt Peipsi fauna ja floora väljapanek. Maaharimine ja köögiviljakasvatus on need talad, millel Peipsimaa on sajandeid püsinud.
„Kogu see mitmepalgelisus, – jätkab Katrin, „otsustatigi kokku koondada ja asutada terviklik külastusobjekt, kus on ühe katuse all nii ajaloolised, vanausuliste kultuuri, juurviljakasvatuse traditsioone kui ka Peipsi järve asukaid tutvustavad materjalid. Tihedal asuva hoone esimese korruse renoveerimisplaan on juba olemas“.
Katrin Rajamäe kinnitas, et Peipsimaa muuseumi loomise projektifinantseerimistaotlusele Peipsiveere programmist on juba saadud positiivne vastus. Projekti kogumaksumus on 40 000 eurot, millest 32 000 eurot on programmist eraldatud. Ligi 8 000 eurot moodustab Mustvee valla omafinantseering. Praegu on täpsustamisel hoone I korruse ruumiprogramm ja vajalike renoveerimistööde nimekiri. Pärast hanke läbiviimist ja ehitusfirma-töövõtja selgumist saab asuda endise Tiheda koolihoone esimese korruse renoveerimisele ruumide kordaseadmiseks.
„Loodame, – ütles Katrin, „et Peipsimaa muuseumi ehitustööd lähevad aasta alguses lahti. Tööde lõpp on planeeritud mai algusesse 2019. Maikuu jooksul muuseum sisustatakse ja kuu lõpuks määrame me täpse päeva, millal kutsuda külalisi Peipsimaa muuseumi pidulikule avamisele.”
Katrin Rajamäe rääkis ka Peipsi Vene Kultuuriseltsi projektist, mis on samuti saanud rahastuse Peipsiveere programmist. See projekt on seotud P. Sofronovi ekspositsiooni vahetu kujundamise ning muuseumi avamisürituse ettevalmistamise ja läbiviimisega järgmise aasta mais. Ühismuuseumi loomise teisest etapist (Tiheda koolimaja teise korruse renoveerimine) lubas Katrin kõnelda järgmisel korral. Praegu aga on teada, et Peipsimaa muuseum saab turismihooajal olema maist septembrini pidevalt avatud, ülejäänud aegadel aga ettetellimisel.
Peipsimaa muuseumil on suur potentsiaal, kahtlemata äratab see huvi kõige erinevamate külastajate seas, tuues meie juurde inimesi erinevaist Eesti nurkadest ja välismaalt.
Fjodor Maspanov
Fotodel: Peipsimaa muuseumi loomise algatusrühma osalejad pärast nõupidamist Kasepääl.
Fotod autorilt
Materjal on ette valmistatud Mustvee vallavalituse toetusel